KEEMILISED KATSED

ESIMENE KATSE

http://www.youtube.com/watch?v=JgsDaWjB7sU

See katse näitab kuidas reageerib omavahel epoksiidliim ja vasega töödeldud tsinksulfaat.
Tulemuseks on helendavad käepaelad.



TEINE KATSE

Demostreerime kuidas äädika ja sooda lahusest eralduva CO2'ga saab ära kustutada küünlaid.

Embrüotehnoloogia ajaloost

Sigimisbioloogia osakonna eelkäija, põllumajandusloomade kunstliku seemenduse laboratoorium, loodi Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi koosseisus 1956. aastal, eesmärgiga töötada välja Eesti oludele vastav veiste kunstliku seemenduse tehnoloogia ja rakendada see praktikasse. Üle Eesti loodi kokku 8 seemendusjaama, mille töö juhtimine jäi teadustöö kõrval labori ülesandeks enam kui paarikümneks aastaks. Uuringute tulemusena rakendati meil esimesena endises N. Liidus rektotservikaalne seemendusviis ja sperma sügavkülmutus. Kunstliku seemenduse tehnoloogia alalt valmis ja kaitsti 3 kandidaadidissertatsiooni : I. Müürsepp (1965), G. Frorip (1968) ja L. Majas (1971).

Teiseks uurimissuunaks teadustöös olid veiste sigimishäired ja günekoloogilised haigused. Uuriti põhjalikult poegimisjärgsete emakapõletike etioloogiat ja ravi. Töötati välja nn. emaka seemendusjärgse saneerimise meetod tiinestuse parandamiseks korduvalt ümberinnelnud kliiniliselt tervetel lehmadel. Kaitsti 1 doktoridissertatsioon (I.Müürsepp, 1973) ja 2 kandidaadidissertatsiooni (A.Kallas, 1975; J.Kurõkin, 1991).

1980.a. alates kannab meie teadusallüksus sigimisbioloogia osakonna nime. Oluliseks uurimissuunaks osakonnas sai alates 1982. aastast veiste reproduktsiooni biotehnoloogia valdkonda kuuluv embrüosiirdamine resp. embrüotehnoloogia. Uuringute eesmärgiks oli efektiivse, farmis kohapeal kasutatava embrüotehnoloogia väljatöötamine. Uuringute tulemusena sündis Eesti ja Baltimaade esimene ET- vasikas 16.juunil 1984.a. 1986.a. korraldati esimene üleliiduline embrüosiirdamisalane seminar Tartus.

Embrüosiirdamisalastes uuringutes on kasutatud kokku üle 3500 embrüo ja munaraku ning uuringute ja meetodi rakendamise tulemusena on sündinud üle 1000 vasika. Keskmiselt on saadud 6 siirdamiskõlblikku embrüot doonori kohta ning retsipientide tiinestumus on olnud keskmiselt 67%. Kõige suurem ühelt lehmalt ühe ET-tsükliga saadud järglaste arv on seni 15 (1988.a.). Esimesed sügavkülmutatud embrüotest arenenud vasikad sündisid 1988.a.

Kõige suurem ühelt lehmalt ühe ET-tsükliga saadud järglaste arv on seni 15 (1988.a.).

Embrüotehnoloogia väljatöötamise ja rakendamise eest anti meie teadlaskollektiivile prof. Ilmar Müürsepa juhtimisel 1993.a. Eesti Vabariigi teaduspreemia. Embrüotehnoloogia alalt on valminud üks kandidaadidissertatsioon (Ü.Jaakma, 1991).

Embrüotehnoloogia on aga väga kiiresti arenev teadusvaldkond. 1990.aastatel pöörasime põhitähelepanu embrüote kloonimisele, sugupoole määramisele, embrüote mikrokirurgiale ja in vitro viljastusele. Oleme embrüoid klooninud mikroskalpelli abil poolitamise teel. Uuringute tulemusena on sündinud kokku 29 vasikat, nendest 10 paari ühemunakaksikuid (1991, 1994).

Ühemuna kaksikud

Embrüote sugupoole määramist enne siirdamist, mis võimaldab toota kindlasoolisi järglasi, kasutati meie uuringutes 1994.a. PCR-analüüsi abil kindlakstehtud emassugu embrüote siirdamise järel tiinestunud 14-st retsipiendist 13 tõid ilmale lehmvasika.

Esimene katseklaasis viljastatud munarakust arenenud vasikas (in vitro vasikas) sündis 9.novembril 1994.a., ta oli ka esimene katseklaasivasikas Baltimaades üldse.

Osakonna neljandaks uurimissuunaks on 1987.a. alates olnud sigimishormoonide määramise immunoloogiliste meetodite väljatöötamine ja kasutamine endokrinoloogiaalasteks uuringuteks. Töö tulemusena on saadud üle 30 hübridoomiliini, mis produtseerivad progesteroonivastaseid monokloonseid antikehi. Töötati välja piima progesteroonisisalduse määramise immuunensümaatiline meetod (ELISA), samuti piima progesteroonisisalduse määramise ekspressmeetod, millega saab progesteroonisisaldust määrata otse farmis. Väljatöötatud ELISA meetod on väga täpne ja tundlik, võimaldades määrata väikseid hormoonikontsentratsioone piimas. See meetod on alates 1995.a. teadusliku uurimistöö eesmärgil kasutusel ka Norra Veterinaarmeditsiini Kõrgkoolis. Olulisi teadustulemusi saadi piimanäärme füsioloogia valdkonnas- esmakordselt näidati, et piima progeseroonisisaldus sõltub piima päritolust piimanäärmes. Uuringute tulemusena on valminud 1 magistri- ja 1 doktoritöö (A.Valdmann, 1997; A.Valdmann, 1999).

Ühisuuringute näol teeb osakond koostööd Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia instituudiga, Soome Põllumajandusuuringute Keskusega ja Norra Veterinaarmeditsiini Kõrgkooliga. Tihedad sidemed on kolleegidega Taani, Jaapani ja Kanada ülikoolidest, samuti TÜ naistekliinikust ja TÜ ÜMPI-st.

Enesehinnang

Minu arvates oli see biotehnoloogia kursus igati postiivne. Õppimise väga palju tõdesi, mis lihtsustavad meie edasist õppimist ning arusaame. Eriti tore oli, et kursus ei koosnenud raamatute pähe tuupimisest, vaid sai ise erinevatel praktikatel osaleda. Õppisime alates käärimisest kuni DNA ehituseni, mis on üpris hea teadmine 10. klassi õpilase jaoks. Saime õppida tundma ennast(veregrupide määramine). Väga tore oli ka kursuse ülesehitus. Õppetöö läks lihtsatest asjadest, et me ennast saaks käima tõmmata ning lõpetada arusaamadega ka keerukamatest asjadest.
Enda juures, tunnen, et õppisin palju. Kõige rohkem on kahju sellest, et aja puudmisel ei jõudnud kahele praktikale, mis olid kindlasti head. Eriti rõhutaks, et praktiline töö aitab asjast palju rutem ja effektiivsemalt aru saada kui lihtsalt kuiv õppimine.

(:

14.novembril käisime praktikal Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumis, seal räägiti meile bakteritest ja DNA-st ning veregrupi määramiset. Sisse juhatasid meid kaks õppejõudu, et meile ots kätte anda. Meil oli mitu tuubi ja ja erinvead pipetid, millega katset sooritada. Enne katset proovi algul veega pipetti käsitsemist ja pärast liiguti õige katse kallale

Jagati laiali ensüümid, minul koos kaaslase Ingmariga oli XHOI
Ühte 1,5 ml tuubi pipeteerisime kokku

2 µl ensüümi
7 µl vett

1 µl lõigatavat vektorit (DNA)

1 µl spetsiaalset puhvrit (DNA)

Järgnes inkubeerimine - 37°C ja 30 minutiks.


Sellele järgnes vesivann mille alusel vaadati kelle katse oli kõige edukam.


[img]https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNE2zGZ0zw-1RYvaKzB1sXICNnan6bOnBfvt9k6XBRUQ2ysddESvAIjjurzYU6C2s8Wjn1C3h4j9W5g6ql6XmtwArcQszeJaWfXSOOM3Xy5pDdhnxF49j30HdDP-jJLD58mbLclbwLGYg/s1600-h/14112008203.jpg[/img]


Järgmiseks jagati meile karbiksesed huvitava kollase ainega, mille tuli peale koguda baktereid. Kasutada võis KOGU maja. Järgmisel külastusel nägime tulemusi, mis oli vägagi üllatavad ja leitud oli tõiseid baktereid.

****
Veregrupi määramine
Lihtsalt võttes oli vergrupi määramine kerge ja lõbus, sest sai verd võtta oma paariliselt. Kõik toimus järgmiselt. Kasutades torkenõela saime me inimese vasaku(või parema) käe 3-4 näpust kätte vere. See tuli aga väiksese maagiaga saada klaasile. Niisiis ootas meid alus koos kolme erineva ainega. 0-grupp = NaCl, A- "sinine " lahus B antikehadega ja B- "kollane" lahus A- antikehadega. Vastavalt reageerimisega verega saime tulemused.

1. punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
2. punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B
3. punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB
4. punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0

Minul oli B veregrupp.

Reesust ei kontrollinud, kuigi räägisime veidike sellest.


See oli väga põnev praktika, soovitan !

Piim ja piimatoodeted

Põhiline piima andja on lehm, Eestis. Peale pastöriseerimist seda juuakse või valmistakase muid piimatooteid nt koor, või jogurt, juust jm. Piim vajab, et ta oleks külmas, 2-3 kraadises keskkonnas, muidu läheb ta hapuks.
Selleks, et piim paremini säiluks on mitmeid võtteid, kuid põhiliselt kuumutamine.
Homogeniseerimine - rasva eemaldamine piimast
Piima hapendamine - tooted jogurt ja keefir.
Niisiis käisime meiegi EMÜ's seda uurimas. Keldrikorrusel asuvas vastselt remonditud kompleksis on kõik tähtsamad piimatööstuse seadmed.Pastörisaatori, homogenisaatori,separaatori ja teiste keeruliste nimedega aparaatide kõrval on võhikule arusaadavamaidki riistapuid, nagu jäätise- ja juustuvalmistamis seadmed.eiereis olevad seadmed võimaldavad sooritada praktiliselt kõiki piimatoodete tootmisega seotud operatsioone (separeerimist, pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentreerimist, kuivatamist, ultra- ning nanofiltratsiooni jms). Lisaks on mikromeiereis analüütiline kaal, juustude valmimiskapid, külmkapid ja palju muid abistavaid seadmeid piimatoodete tootmiseks. Kõik seadmed vastavad tänapäeva hügieeninõuetele, on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tasemel ning on varustatud andurite ja kontrolleritega tüüpiliste parameetrite automaatseks mõõtmiseks, salvestamiseks ja arvutitöötluseks.
Mikromeiereil on mitu otstarvet. Kõige tähtsam on tudengite
õpetamine kaasaegsel tasemel.Kuid uksed on avatud ka täiendõppeks
piimandusspetsialistideleja talunikele, kes tahaksid oma
väikemeiereid rajada. Poikalaineni sõnul saab meiereist ka teadustööksvajalike katsete paik – peabju teadusprojektidel üha enamolema rakenduslik väljund. Samution piimatöötlejail võimaliksiin teha tootearendust.

Eesti Maaülikool

Kuidas valmib õlu ?

*Puudusin tehnoloogia tunnis praktilisest välistunnist, seega kirjeldan muudel andmetel.

Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi.

Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut. Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist.

Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm.

Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult.

Ajalugu

On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi.

1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot).

Illustratsioon õlle valmimisest

26. Septembril toimus Tartus Ahhaa Teadusfestival, kus üritusest võttis osa ja aitas kaasa ka TTG. Mina, kui 10c klassi õpilane olin ka abis. Ülesandeks oli Reakoja platsis olevas töötoas aitada erinevaid inimesi(lapsed, kui täiskasvanud), et valmistada ise helkur või kõrrepill. Kõige toredam oli see, et igaüks sai selle teha ise ning endale.
Helkuri valmistamine käis järgnevalt. Esiteks tuli murda helkuri toorik täpselt pooleks, see kleepida kokku kahepoolse teibiga. Järgmiseks tuli teha auk ja sinna kinnitada neet, läbi mille sai panna nööri koos haaknõelaga ja selle abil riputada helkur ükskõik kuhu.
Kõrrepilli valmistamine käis aga järgnevalt. Tuli võtta tavaline u. 15cm pikkune joogikõrs. Järgmiseks teha otsa sälgud, et jääks ots kolmnurkseks ja see kolmnurk mööda kõrt lapikuks murda. Leides puhumisel kõrrest õige koha, kust hääl välja tuli sai teha erinevaid hääli.
Kõrval töötubades valmistati väikseid puu katapulte ja lauajalgpalli lauda. Kahjuks ei tea täpselt kuidas see käis kuna oli oma ülesandega liiga hõivatud.
Enamasti jäid kõik väga rahule ning tulemusega olid kõik rahul. Keerukaks osutus just kõrrepillist hääle välja meelitamine.
Telgis, kus oli lava tegid TTG 10c ja 11c klassi õpilased erinevaid tehnoloogilisi ja bioloogilisi katseid. Nt. keedetud muna pudelisse saamine, 0,5l alkoholivaba õlu joomine 6-7 sekundiga jms.
Pärast esinesid laval ka erinevad lauljad, Üritus hakkas sulguma kella 8 paiku. Õhtul olid kõik abilised oodatud Aura Veekeskusesse, kuhu kahjuks mina ei jõudnud.

Täpsemat infot Ahhaa kodulehelt: http://www.ahhaa.ee/